Search engine for discovering works of Art, research articles, and books related to Art and Culture
ShareThis
Javascript must be enabled to continue!

„Meil oli Mihkel Mehka ja ta naise nimi Hipp“ – Hargla kihelkonna tunnuslikest eesnimedest

View through CrossRef
Siinses artiklis vaatlen Hargla kihelkonna isikunimistut, keskendudes piirkonna tunnusnimedele Mehka ja Hipp. Neist esimese järgi on tekkinud piirkonnanimi Mehkamaa ja ka etnonüüm mehkad piirkonna elanike tähistamiseks. Nimekasutuse uurimiseks koostasin Eesti Rahvusarhiivis säilitatavate Hargla kihelkonna kirikuraamatute põhjal eesnimekorpuse. Eelkõige analüüsin tunnusnimede ajalist ulatust lähtuvalt legendist, mille järgi Põhjasõja aegadel jäid piirkonda elama vaid Mehka ja Hipp ning Mõniste ümbruse rahvas pärineb suuresti sellest kooselust. Arhiiviallikad näitavad, et nimi Mehka ilmub kirikuraamatutesse alles 18. sajandi lõpus, kuid nimi võis olla varem kirikuraamatusse kirjutatud Mihklina. Eelmainitud legendi võib aga pidada kunstlikuks, mille levik on seotud eelkõige Mõniste muuseumiga, kus seda hakati tutvustama. Hargla kihelkonna üldine nimevaramu muutus aga käib kokku ühiskondlike muutustega 19. sajandi lõpukümnenditel ja sealt kadusid koos mitmete teiste toonaste tavaliste nimedega ka piirkonna tunnuseesnimed Mehka ja Hipp. Abstract. Taavi Pae: “We used Mehka instead Mihkel and his wife’s name was Hipp” – On the characteristic first names of Hargla parish. In this article, I analyse first names in the Hargla parish (Võru county in Southern Estonia), focusing on two historically typical first names for the region: Mehka and Hipp. The first of these has been used to identify the whole area (Mehkamaa) as well as an ethnonym (mehkad). The author compiled a firstname corpus based on the Hargla parish register kept in the Estonian National Archives. One motive for the analysis was to verify the folklore of only two people in the area – a Mehka and a Hipp – surviving the Great Northern War, with the full population of the area descending from this partnership. The archive materials indicate that Mehka appeared in the parish register only in the late 18th century. There are several references to the earlier use of that name, but in the parish record they were marked as Mihkel. Nonetheless, the ‘folklore’ can be considered artificial with its spread primarily related to the Mõniste Museum founded in 1957. The general change in the name system of Hargla parish coincided with the social changes in the late 19th century. The regional first names Mehka and Hipp disappeared and the names became longer and more German-like.
Title: „Meil oli Mihkel Mehka ja ta naise nimi Hipp“ – Hargla kihelkonna tunnuslikest eesnimedest
Description:
Siinses artiklis vaatlen Hargla kihelkonna isikunimistut, keskendudes piirkonna tunnusnimedele Mehka ja Hipp.
Neist esimese järgi on tekkinud piirkonnanimi Mehkamaa ja ka etnonüüm mehkad piirkonna elanike tähistamiseks.
Nimekasutuse uurimiseks koostasin Eesti Rahvusarhiivis säilitatavate Hargla kihelkonna kirikuraamatute põhjal eesnimekorpuse.
Eelkõige analüüsin tunnusnimede ajalist ulatust lähtuvalt legendist, mille järgi Põhjasõja aegadel jäid piirkonda elama vaid Mehka ja Hipp ning Mõniste ümbruse rahvas pärineb suuresti sellest kooselust.
Arhiiviallikad näitavad, et nimi Mehka ilmub kirikuraamatutesse alles 18.
sajandi lõpus, kuid nimi võis olla varem kirikuraamatusse kirjutatud Mihklina.
Eelmainitud legendi võib aga pidada kunstlikuks, mille levik on seotud eelkõige Mõniste muuseumiga, kus seda hakati tutvustama.
Hargla kihelkonna üldine nimevaramu muutus aga käib kokku ühiskondlike muutustega 19.
sajandi lõpukümnenditel ja sealt kadusid koos mitmete teiste toonaste tavaliste nimedega ka piirkonna tunnuseesnimed Mehka ja Hipp.
Abstract.
Taavi Pae: “We used Mehka instead Mihkel and his wife’s name was Hipp” – On the characteristic first names of Hargla parish.
In this article, I analyse first names in the Hargla parish (Võru county in Southern Estonia), focusing on two historically typical first names for the region: Mehka and Hipp.
The first of these has been used to identify the whole area (Mehkamaa) as well as an ethnonym (mehkad).
The author compiled a firstname corpus based on the Hargla parish register kept in the Estonian National Archives.
One motive for the analysis was to verify the folklore of only two people in the area – a Mehka and a Hipp – surviving the Great Northern War, with the full population of the area descending from this partnership.
The archive materials indicate that Mehka appeared in the parish register only in the late 18th century.
There are several references to the earlier use of that name, but in the parish record they were marked as Mihkel.
Nonetheless, the ‘folklore’ can be considered artificial with its spread primarily related to the Mõniste Museum founded in 1957.
The general change in the name system of Hargla parish coincided with the social changes in the late 19th century.
The regional first names Mehka and Hipp disappeared and the names became longer and more German-like.

Related Results

Analisis Biaya Oli Mesin Body Maker Dengan Metode Kualitatif
Analisis Biaya Oli Mesin Body Maker Dengan Metode Kualitatif
Biaya penggunakan oli baru untuk proses mesin body maker tinggi, supaya bisa lebih efisiensi penggunakan oli tersebut akan menggunaan oli bekas menggunakan mesin filtrasi oli. Tuju...
ILM TEEB AJALUGU. ASPEKTE TALURAHVA ÜHISKONDLIKUST HAAVATAVUSEST EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ALGUL; pp. 18–40
ILM TEEB AJALUGU. ASPEKTE TALURAHVA ÜHISKONDLIKUST HAAVATAVUSEST EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ALGUL; pp. 18–40
Artiklis on uuritud ilmaoludest tingitud ühiskondliku häireolukorra avaldumist Eesti- ja Liivi­maal 19. sajandi algul. Haripunkt saabus 1808. aastal ja seda ilmestavad talurahva...
Ohra-hernekokoviljasäilörehun ja loppukasvatuksen väkirehuintensiteetin vaikutus hereford-sonnien tuotantoon
Ohra-hernekokoviljasäilörehun ja loppukasvatuksen väkirehuintensiteetin vaikutus hereford-sonnien tuotantoon
Seoskasvustoista valmistettujen ns. kokoviljasäilörehujen käyttö naudoille on lisääntynyt, mm. koska ne voidaan korjata säilörehun korjuukalustolla ja kasvustot mahdollistavat karj...
ISLANDI 1783. AASTA VULKAANIPURSKE VÕIMALIKUST MÕJUST EESTIS. Keskkonnaajalooline arutlus; pp. 51–73
ISLANDI 1783. AASTA VULKAANIPURSKE VÕIMALIKUST MÕJUST EESTIS. Keskkonnaajalooline arutlus; pp. 51–73
1783. aasta Laki vulkaanipurset Islandil on oma mõju poolest elusloodusele, sh ka inimesele, peetud üheks holotseeni kõige vägivaldsemaks looduse jõudemonstratsiooniks. Laki v...
Ruokintakertojen vaikutus maidontuotantoon seosrehuruokinnalla
Ruokintakertojen vaikutus maidontuotantoon seosrehuruokinnalla
Ruokintatyöpanoksen vähentämiseksi jaetaan seosrehutiloilla rehu usein vain kerran päivässä. Onko seoksen jakokerroilla vaikutusta syöntiin ja maitotuotoksiin ei paljoa ole selvite...
Mesimarja – aromiltaan ainutlaatuinen
Mesimarja – aromiltaan ainutlaatuinen
Mesimarja (Rubus arcticus L.) on aromiltaan ainutlaatuinen marja, pitihän jo Linnaeus sitä Euroopanhedelmistä maukkaimpana. 90-luvun alussa mesimarjaa viljeltiin Suomessa useiden k...
Emolehmille rehua joka toinen päivä?
Emolehmille rehua joka toinen päivä?
Emolehmien ruokinta joka toinen päivä, eläinten hyvinvoinnista tinkimättä, voi tuoda emolehmätilalle kustannussäästöä. Tämä tutkimus selvitti, voidaanko täysikasvuiset emolehmät ru...

Back to Top