FOORUM: Milline on Eesti ajalooteaduse tulevik?

Kui teemanumbri seitse artiklit võtsid tagasivaatavalt vaagida Eesti ajalooteaduse arengusuundi vii­ masel kahel kümnendil, siis siinse foorumi seitse lühiesseed heidavad vastukaaluks pilgu ettepoole, arutledes Eesti ajalooteaduse võimalike suundumuste üle järgmisel kahel aastakümnel. Ettepanek foo­ rumisse panustada sai tehtud teadlikult vaid nendele eri põlvkondade Eesti ajaloolastele – doktorandist emeriitprofessoriteni –, kes on mõnda aega tegutsenud või tegutsevad praegu välismaa ülikoolides. Selle valiku taga on lihtne soov pakkuda avaramat vaadet, n­ö kõrvalt pilku, mida teises ühiskonnas töötamine eelduspäraselt pakub. Ühtlasi võib valikut käsitada tunnismärgina sellest, et uuel sajandil on üha enam Eesti ajaloolasi leidnud rakendust nimekates ülikoolides üle ilma. Tänan siinkohal toi­ metuse nimel kõiki, kes leidsid võimaluse ettepanek vastu võtta. Mõtteliselt võib siinse foorumi siduda kahekümne aasta taguse katsetusega ajakirjas Vikerkaar, kus palusin kümmekonnal Eesti ajaloolasel arutleda lühiessee vormis küsimuse üle „Kuidas kirjutada Eesti ajalugu“.1 Jääb vaid loota, et hiljemalt 2040. aastal saab see mõtteline traditsioon uue järje.