Search engine for discovering works of Art, research articles, and books related to Art and Culture
ShareThis
Javascript must be enabled to continue!

Inglise keele kasutusest Eesti taskuhäälingutes ja vlogides

View through CrossRef
Artikkel käsitleb inglise keele kasutamist Eesti taskuhäälingutes ja vlogides. Varasemad uurimused on valdavalt analüüsinud inglise keele kasutamist ühe žanri piires, siinne artikkel keskendub aga kahe erineva suulise kõne žanri kõrvutamisele. Kokku on analüüsitud 8 taskuhäälingut (ligi 9 tundi materjali, saated avaldatud 2023. a) ja 10 vlogi (ligi 13,5 tundi materjali, avaldatud 2018.–2022. a). Kõik saated on transkribeeritud ning tekstides on märgendatud inglise koopiad ja koodivaheldused, seejärel on materjali analüüsitud nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Tulemused näitavad, et vlogides on kopeerimine intensiivsem ja ulatuslikum kui taskuhäälingutes: 1000 sõne kohta esineb vastavalt 21 ja 12 koopiat ning 3,2 ja 0,3 koodivaheldust. Koopialiikide osakaal on aga samasugune: domineerivad täielikud koopiad, millele järgnevad valikulised ja seejärel segakoopiad. Kopeerimise põhjused on valdavalt samad: semantiline spetsiifilisus (nt lünga täitmiseks), pragmaatiline olulisus (nt vestluse suunamiseks), ekspressiivsus (nt tugevate emotsioonide väljendamiseks) ja idiomaatilisus.
Title: Inglise keele kasutusest Eesti taskuhäälingutes ja vlogides
Description:
Artikkel käsitleb inglise keele kasutamist Eesti taskuhäälingutes ja vlogides.
Varasemad uurimused on valdavalt analüüsinud inglise keele kasutamist ühe žanri piires, siinne artikkel keskendub aga kahe erineva suulise kõne žanri kõrvutamisele.
Kokku on analüüsitud 8 taskuhäälingut (ligi 9 tundi materjali, saated avaldatud 2023.
a) ja 10 vlogi (ligi 13,5 tundi materjali, avaldatud 2018.
–2022.
a).
Kõik saated on transkribeeritud ning tekstides on märgendatud inglise koopiad ja koodivaheldused, seejärel on materjali analüüsitud nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.
Tulemused näitavad, et vlogides on kopeerimine intensiivsem ja ulatuslikum kui taskuhäälingutes: 1000 sõne kohta esineb vastavalt 21 ja 12 koopiat ning 3,2 ja 0,3 koodivaheldust.
Koopialiikide osakaal on aga samasugune: domineerivad täielikud koopiad, millele järgnevad valikulised ja seejärel segakoopiad.
Kopeerimise põhjused on valdavalt samad: semantiline spetsiifilisus (nt lünga täitmiseks), pragmaatiline olulisus (nt vestluse suunamiseks), ekspressiivsus (nt tugevate emotsioonide väljendamiseks) ja idiomaatilisus.

Related Results

Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine
Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine
Artiklis vaadeldakse keelekasutust sätestavaid norme Eesti Vabariigi põhiseaduses, et välja selgitada, mil määral tagavad need eesti keele kasutamise kõigis olulisemates eluvaldkon...
ILM TEEB AJALUGU. ASPEKTE TALURAHVA ÜHISKONDLIKUST HAAVATAVUSEST EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ALGUL; pp. 18–40
ILM TEEB AJALUGU. ASPEKTE TALURAHVA ÜHISKONDLIKUST HAAVATAVUSEST EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ALGUL; pp. 18–40
Artiklis on uuritud ilmaoludest tingitud ühiskondliku häireolukorra avaldumist Eesti- ja Liivi­maal 19. sajandi algul. Haripunkt saabus 1808. aastal ja seda ilmestavad talurahva...
Virolais–suomalainen kielitieteen sanasto
Virolais–suomalainen kielitieteen sanasto
Saatteeksi Virolais-suomalainen kielitieteen sanasto on tarkoitettu yliopiston viron kielen opiskelijoille ja vironkielisen kielitieteellisen kirjallisuuden suomalaiselle lukija...
Dynamics of Crossing Borders. The Case of Hella Wuolijoki / Piiride ületamise dünaamika. Hella Wuolijoki juhtum
Dynamics of Crossing Borders. The Case of Hella Wuolijoki / Piiride ületamise dünaamika. Hella Wuolijoki juhtum
The focus of the article is Estonian born Finnish playwright Hella Wuolijoki (1886–1954). The article concentrates on the process of becoming 1) the de-familiarized Own and subsequ...
Eesti keele omandamist toetavad tunnitegevused I kooliastme mitmekeelses klassis
Eesti keele omandamist toetavad tunnitegevused I kooliastme mitmekeelses klassis
Üleminekul eestikeelsele õppele alates 2024. aasta sügisest on oluline mõista, kuidas käib eesti keele ja eesti keeles õpetamine I kooliastmes, mida üleminek puudutab enim. Õpetaja...
Sõnatähenduste normimise traditsioon ja selle murdmine eesti keelekorralduses
Sõnatähenduste normimise traditsioon ja selle murdmine eesti keelekorralduses
Eesti keelekorralduse traditsioon normida õigekeelsussõnaraamatuga (ÕS) üldkeele sõnade tähendusi on pikalt kujundanud ühiskonna arusaama (eesti) keele toimimisest. Alates 1...

Back to Top