Search engine for discovering works of Art, research articles, and books related to Art and Culture
ShareThis
Javascript must be enabled to continue!

Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine

View through CrossRef
Artiklis vaadeldakse keelekasutust sätestavaid norme Eesti Vabariigi põhiseaduses, et välja selgitada, mil määral tagavad need eesti keele kasutamise kõigis olulisemates eluvaldkondades; kas need on piisavad eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks ning isikute keeleõiguste tagamiseks.Põhiseaduse keelesätete analüüs näitab, et keelekasutuse põhimõtted on põhiseaduses kirjas piisava selguse ning üksikasjalikkusega, võimaldades täita põhiseaduse preambulis seatud eesmärki tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti keele kasutamine on tagatud põhiseaduslike institutsioonide tegevuses ning enamikus eluvaldkondades. Mõnes valdkonnas (kohalike omavalitsuste asjaajamine, haridus, meditsiin) jätab aga põhiseadusega antud eesti keele kasutamise võimaluste rakendamine soovida.Neid puudujääke on üritatud korvata riikliku keelejärelevalvega, kuid keelepoliitika heitlikkust, õigusaktides esinevaid puudujääke ja keeleoskuse probleemidest möödavaatamist ei ole võimalik järelevalvemeetmetega parandada. Põhiseadust aluseks võttes tuleks parandada seadusi ja rakendusakte.Abstract. Ilmar Tomusk: The constitution of the Republic of Estonia on the basic principles of language use, and their application. The article examines the rules of language use provided by the Constitution of the Republic of Estonia. The aim of the article is to find out to what extent the rules of language use ensure the use of the Estonian language in all key areas of life, whether they are sufficient for the development and protection of the Estonian language, and whether they guarantee the linguistic rights of individuals.The analysis of the language provisions of the Constitution shows that the key principles of language use are worded with sufficient clarity that they meet the objective set in the preamble of the Constitution to guarantee the preservation of the Estonian people, the Estonian language and the Estonian culture through the ages. The use of the Estonian language is guaranteed in constitutional institutions and also in most areas of life.In some areas (e.g. the administration of local governments, education and health care), however, the implementation of the main constitutional principles of language use on the legislative level is insufficient.Deficiencies in legislation have been compensated for by state language supervision. But the volatility of language policy, deficiencies in language policy planning and the ignoring of language proficiency problems cannot be compensated for by state language supervision. Language legislation should be aligned with the main constitutional principles of language use.Keywords: Constitution; official language; language of public administration; local government; education; health care; state language supervision
Title: Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine
Description:
Artiklis vaadeldakse keelekasutust sätestavaid norme Eesti Vabariigi põhiseaduses, et välja selgitada, mil määral tagavad need eesti keele kasutamise kõigis olulisemates eluvaldkondades; kas need on piisavad eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks ning isikute keeleõiguste tagamiseks.
Põhiseaduse keelesätete analüüs näitab, et keelekasutuse põhimõtted on põhiseaduses kirjas piisava selguse ning üksikasjalikkusega, võimaldades täita põhiseaduse preambulis seatud eesmärki tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Eesti keele kasutamine on tagatud põhiseaduslike institutsioonide tegevuses ning enamikus eluvaldkondades.
Mõnes valdkonnas (kohalike omavalitsuste asjaajamine, haridus, meditsiin) jätab aga põhiseadusega antud eesti keele kasutamise võimaluste rakendamine soovida.
Neid puudujääke on üritatud korvata riikliku keelejärelevalvega, kuid keelepoliitika heitlikkust, õigusaktides esinevaid puudujääke ja keeleoskuse probleemidest möödavaatamist ei ole võimalik järelevalvemeetmetega parandada.
Põhiseadust aluseks võttes tuleks parandada seadusi ja rakendusakte.
Abstract.
Ilmar Tomusk: The constitution of the Republic of Estonia on the basic principles of language use, and their application.
The article examines the rules of language use provided by the Constitution of the Republic of Estonia.
The aim of the article is to find out to what extent the rules of language use ensure the use of the Estonian language in all key areas of life, whether they are sufficient for the development and protection of the Estonian language, and whether they guarantee the linguistic rights of individuals.
The analysis of the language provisions of the Constitution shows that the key principles of language use are worded with sufficient clarity that they meet the objective set in the preamble of the Constitution to guarantee the preservation of the Estonian people, the Estonian language and the Estonian culture through the ages.
The use of the Estonian language is guaranteed in constitutional institutions and also in most areas of life.
In some areas (e.
g.
the administration of local governments, education and health care), however, the implementation of the main constitutional principles of language use on the legislative level is insufficient.
Deficiencies in legislation have been compensated for by state language supervision.
But the volatility of language policy, deficiencies in language policy planning and the ignoring of language proficiency problems cannot be compensated for by state language supervision.
Language legislation should be aligned with the main constitutional principles of language use.
Keywords: Constitution; official language; language of public administration; local government; education; health care; state language supervision.

Related Results

ILM TEEB AJALUGU. ASPEKTE TALURAHVA ÜHISKONDLIKUST HAAVATAVUSEST EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ALGUL; pp. 18–40
ILM TEEB AJALUGU. ASPEKTE TALURAHVA ÜHISKONDLIKUST HAAVATAVUSEST EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ALGUL; pp. 18–40
Artiklis on uuritud ilmaoludest tingitud ühiskondliku häireolukorra avaldumist Eesti- ja Liivi­maal 19. sajandi algul. Haripunkt saabus 1808. aastal ja seda ilmestavad talurahva...
Virolais–suomalainen kielitieteen sanasto
Virolais–suomalainen kielitieteen sanasto
Saatteeksi Virolais-suomalainen kielitieteen sanasto on tarkoitettu yliopiston viron kielen opiskelijoille ja vironkielisen kielitieteellisen kirjallisuuden suomalaiselle lukija...
lt- ja sti-liiteliste adverbide kasutuse muutumine eesti kirjakeeles
lt- ja sti-liiteliste adverbide kasutuse muutumine eesti kirjakeeles
Artiklis võetakse vaatluse alla mõningate lt-liiteliste adverbide tarvitamine ning nende funktsioonide muutumine eesti kirjakeeles. Antakse ülevaade lt-adverbiliite esinemisest van...
Esemete kultuurilised elulood
Esemete kultuurilised elulood
Kõigis sotsiaalteadustes peetakse praegusajal oluliseks mõelda inimeste ja asjade vahelistele suhetele. Kuni viimase ajani ei pööratud sellistes valdkondades nagu antropoloogia, aj...
Modaalkonstruktsioonid eesti ja soome palvetes
Modaalkonstruktsioonid eesti ja soome palvetes
Kokkuvõte. Siinses artiklis vaatleme modaalverbide ja neile funktsionaalselt lähedaste väljendite kasutust eesti ja soome palvetes ja küsimustes. Mõlemas keeles on palju sarnase al...
Päästma ja päästja – ühest eesti ja läti ühisest tüvest
Päästma ja päästja – ühest eesti ja läti ühisest tüvest
Eesti tegusõnal päästma, mida seni on peetud tõlkelaenuks vene keelest, on vaste läti keeles tegusõna pestīt näol. See on tõenäoliselt laen liivi või eesti keelest. Sel läänemereso...

Back to Top