Javascript must be enabled to continue!
Intensiivsus, rõhk ja välde eesti keeles
View through CrossRef
Uurimuses vaadeldakse, kas ja millised intensiivsuse parameetrid eristavad eesti keeles (a) lauserõhutut, lauserõhulist ja emfaatilise lauserõhuga sõna, (b) sõnarõhulist ja -rõhutut silpi ning (c) kolme väldet, ning kas võimalikud korrelatsioonid on sõltu matud põhitoonist. Intensiivsuse parameetritest on vaatluse all sõnarõhulise silbi intensiivsuse tase, intensiivsuse ulatus sõnas ja intensiivsuse kontuur rõhulises silbis. Uurimuse tulemusena leiti, et lause tasandi tingimusi ‒ lauserõhutut, lauserõhulist ja emfaatilise lauserõhuga sõna ‒ eristab üksteisest rõhulise silbi intensiivsuse tase, mis on tugevalt seotud rõhulise silbi põhitoonitasemega. Sõna tasandi tingimusi ‒ sõna rõhulist silpi ja välteastmeid ‒ eristavad intensiivsuse parameetrid seevastu on põhitoonist sõltumatumad. Sõnarõhulist silpi eristab rõhutust kõrgem intensiivsuse tase, ning välteastmeid eristavad intensiivsuse ulatus sõnas ja intensiivsusekontuur rõhulises silbis.
Abstract. Heete Sahkai and Meelis Mihkla: Intensity, stress, and quantity in Estonian. The study examines the correlations of overall intensity with a) deaccented, accented and emphatically accented words; b) stressed and unstressed syllables; and c) short, long and overlong word quantities. The study considers three intensity parameters: the intensity level and the intensity contour of the stressed syllable, and the intensity range of the word. The authors ask whether and which of these parameters correlate with the examined categories, and whether the possible correlations are independent of fundamental frequency. The study finds that the phrase level categories – deaccented, accented, and emphatically accented words – are distinguished by the intensity level of the stressed syllable, which correlates strongly with F0. The intensity parameters that correlate with the word level categories are more independent of F0. The stressed syllable is distinguished from the unstressed syllable by a higher intensity level. The three quantity degrees are distinguished by the intensity range of the word and the intensity contour in the stressed syllable.
Keywords: Estonian, word quantity, word stress, phrasal stress, emphasis, acoustic correlates, intensity, fundamental frequency
Title: Intensiivsus, rõhk ja välde eesti keeles
Description:
Uurimuses vaadeldakse, kas ja millised intensiivsuse parameetrid eristavad eesti keeles (a) lauserõhutut, lauserõhulist ja emfaatilise lauserõhuga sõna, (b) sõnarõhulist ja -rõhutut silpi ning (c) kolme väldet, ning kas võimalikud korrelatsioonid on sõltu matud põhitoonist.
Intensiivsuse parameetritest on vaatluse all sõnarõhulise silbi intensiivsuse tase, intensiivsuse ulatus sõnas ja intensiivsuse kontuur rõhulises silbis.
Uurimuse tulemusena leiti, et lause tasandi tingimusi ‒ lauserõhutut, lauserõhulist ja emfaatilise lauserõhuga sõna ‒ eristab üksteisest rõhulise silbi intensiivsuse tase, mis on tugevalt seotud rõhulise silbi põhitoonitasemega.
Sõna tasandi tingimusi ‒ sõna rõhulist silpi ja välteastmeid ‒ eristavad intensiivsuse parameetrid seevastu on põhitoonist sõltumatumad.
Sõnarõhulist silpi eristab rõhutust kõrgem intensiivsuse tase, ning välteastmeid eristavad intensiivsuse ulatus sõnas ja intensiivsusekontuur rõhulises silbis.
Abstract.
Heete Sahkai and Meelis Mihkla: Intensity, stress, and quantity in Estonian.
The study examines the correlations of overall intensity with a) deaccented, accented and emphatically accented words; b) stressed and unstressed syllables; and c) short, long and overlong word quantities.
The study considers three intensity parameters: the intensity level and the intensity contour of the stressed syllable, and the intensity range of the word.
The authors ask whether and which of these parameters correlate with the examined categories, and whether the possible correlations are independent of fundamental frequency.
The study finds that the phrase level categories – deaccented, accented, and emphatically accented words – are distinguished by the intensity level of the stressed syllable, which correlates strongly with F0.
The intensity parameters that correlate with the word level categories are more independent of F0.
The stressed syllable is distinguished from the unstressed syllable by a higher intensity level.
The three quantity degrees are distinguished by the intensity range of the word and the intensity contour in the stressed syllable.
Keywords: Estonian, word quantity, word stress, phrasal stress, emphasis, acoustic correlates, intensity, fundamental frequency.
Related Results
The Swedish reception of Jaan Kaplinski’s works and the expression of the world literary field / Jaan Kaplinski loomingu rootsi retseptsioon ja maailmakirjanduse välja avaldumine
The Swedish reception of Jaan Kaplinski’s works and the expression of the world literary field / Jaan Kaplinski loomingu rootsi retseptsioon ja maailmakirjanduse välja avaldumine
Abstract: The purpose of this article is to examine the reception in Sweden of Jaan Kaplinski, one of the most internationally known Estonian writers and to trace the relations tha...
ILM TEEB AJALUGU. ASPEKTE TALURAHVA ÜHISKONDLIKUST HAAVATAVUSEST EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ALGUL; pp. 18–40
ILM TEEB AJALUGU. ASPEKTE TALURAHVA ÜHISKONDLIKUST HAAVATAVUSEST EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ALGUL; pp. 18–40
Artiklis on uuritud ilmaoludest tingitud ühiskondliku häireolukorra avaldumist Eesti- ja LiiviÂmaal 19. sajandi algul. Haripunkt saabus 1808. aastal ja seda ilmestavad talurahva...
Modaalkonstruktsioonid eesti ja soome palvetes
Modaalkonstruktsioonid eesti ja soome palvetes
Kokkuvõte. Siinses artiklis vaatleme modaalverbide ja neile funktsionaalselt lähedaste väljendite kasutust eesti ja soome palvetes ja küsimustes. Mõlemas keeles on palju sarnase al...
Virolais–suomalainen kielitieteen sanasto
Virolais–suomalainen kielitieteen sanasto
Saatteeksi
Virolais-suomalainen kielitieteen sanasto on tarkoitettu yliopiston viron kielen opiskelijoille ja vironkielisen kielitieteellisen kirjallisuuden suomalaiselle lukija...
Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine
Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine
Artiklis vaadeldakse keelekasutust sätestavaid norme Eesti Vabariigi põhiseaduses, et välja selgitada, mil määral tagavad need eesti keele kasutamise kõigis olulisemates eluvaldkon...
Päästma ja päästja – ühest eesti ja läti ühisest tüvest
Päästma ja päästja – ühest eesti ja läti ühisest tüvest
Eesti tegusõnal päästma, mida seni on peetud tõlkelaenuks vene keelest, on vaste läti keeles tegusõna pestīt näol. See on tõenäoliselt laen liivi või eesti keelest. Sel läänemereso...
Sõnajärg, infostruktuur ja objekti kääne eesti keeles
Sõnajärg, infostruktuur ja objekti kääne eesti keeles
Objekti kääne eesti keeles oleneb eelkõige tegevuse ja objekti piiritle- (ma)tusest, kuid da-infinitiiviga konstruktsioonides leidub palju varieerumist objekti käändes, mida ei ole...
lt- ja sti-liiteliste adverbide kasutuse muutumine eesti kirjakeeles
lt- ja sti-liiteliste adverbide kasutuse muutumine eesti kirjakeeles
Artiklis võetakse vaatluse alla mõningate lt-liiteliste adverbide tarvitamine ning nende funktsioonide muutumine eesti kirjakeeles. Antakse ülevaade lt-adverbiliite esinemisest van...

