Javascript must be enabled to continue!
Sõnajärg, infostruktuur ja objekti kääne eesti keeles
View through CrossRef
Objekti kääne eesti keeles oleneb eelkõige tegevuse ja objekti piiritle- (ma)tusest, kuid da-infinitiiviga konstruktsioonides leidub palju varieerumist objekti käändes, mida ei ole võimalik seletada piiritletuse mõiste abil. Suur osa sellest varieerumisest on seotud sõnajärjega: da-infinitiivile järgnev objekti on pigem totaalne, infinitiivile eelnev objekt on pigem partsiaalne. Artiklis vaadeldakse seoseid sõnajärje ja objekti käände vahel neljas sagedases da-infinitiiviga konstruktsioonis. Kuna eesti keele sõnajärg sõltub suuresti infostruktuurist, uuritakse, kas ja kuivõrd on sõnajärjega seotud varieerumine seletatav infostruktuuriliste parameetrite abil. Jõutakse järeldusele, et objekti käände varieerumist ei mõjuta mitte infostruktuur, vaid sõnajärg ise. Artikli lõpuosas arutletakse selle üle, miks võiks sõnajärg üldse mõjutada objekti käänet ning miks selle mõju piirdub infiniitsete konstruktsioonidega.Abstract. David Ogren: Word order, information structure and object case in Estonian. While object case in Estonian depends primarily on the boundedness of the action and the object nominal, numerous constructions with da-infinitive verb forms exhibit object case variation that cannot be explained by the boundedness criterion. A considerable amount of this variation is related to word order: VO word order in the da-infinitive phrase favors the use of the total object, OV word order favors the partial object. The article examines the relationship between word order and object case in four common da-infinitive constructions. As word order in Estonian is heavily dependent on information structure, the article also investigates whether the relationship between word order and object case can be explained by information-structural features, and finds that the relevant parameter is in fact not information structure, but rather word order itself. The article closes with a discussion of the possible explanations for the relationship between word order and object case and for why this relationship is found only in non-finite constructions.Keywords: object case, da-infinitive, information structure, word order, variation, analogy
Title: Sõnajärg, infostruktuur ja objekti kääne eesti keeles
Description:
Objekti kääne eesti keeles oleneb eelkõige tegevuse ja objekti piiritle- (ma)tusest, kuid da-infinitiiviga konstruktsioonides leidub palju varieerumist objekti käändes, mida ei ole võimalik seletada piiritletuse mõiste abil.
Suur osa sellest varieerumisest on seotud sõnajärjega: da-infinitiivile järgnev objekti on pigem totaalne, infinitiivile eelnev objekt on pigem partsiaalne.
Artiklis vaadeldakse seoseid sõnajärje ja objekti käände vahel neljas sagedases da-infinitiiviga konstruktsioonis.
Kuna eesti keele sõnajärg sõltub suuresti infostruktuurist, uuritakse, kas ja kuivõrd on sõnajärjega seotud varieerumine seletatav infostruktuuriliste parameetrite abil.
Jõutakse järeldusele, et objekti käände varieerumist ei mõjuta mitte infostruktuur, vaid sõnajärg ise.
Artikli lõpuosas arutletakse selle üle, miks võiks sõnajärg üldse mõjutada objekti käänet ning miks selle mõju piirdub infiniitsete konstruktsioonidega.
Abstract.
David Ogren: Word order, information structure and object case in Estonian.
While object case in Estonian depends primarily on the boundedness of the action and the object nominal, numerous constructions with da-infinitive verb forms exhibit object case variation that cannot be explained by the boundedness criterion.
A considerable amount of this variation is related to word order: VO word order in the da-infinitive phrase favors the use of the total object, OV word order favors the partial object.
The article examines the relationship between word order and object case in four common da-infinitive constructions.
As word order in Estonian is heavily dependent on information structure, the article also investigates whether the relationship between word order and object case can be explained by information-structural features, and finds that the relevant parameter is in fact not information structure, but rather word order itself.
The article closes with a discussion of the possible explanations for the relationship between word order and object case and for why this relationship is found only in non-finite constructions.
Keywords: object case, da-infinitive, information structure, word order, variation, analogy.
Related Results
The Swedish reception of Jaan Kaplinski’s works and the expression of the world literary field / Jaan Kaplinski loomingu rootsi retseptsioon ja maailmakirjanduse välja avaldumine
The Swedish reception of Jaan Kaplinski’s works and the expression of the world literary field / Jaan Kaplinski loomingu rootsi retseptsioon ja maailmakirjanduse välja avaldumine
Abstract: The purpose of this article is to examine the reception in Sweden of Jaan Kaplinski, one of the most internationally known Estonian writers and to trace the relations tha...
ILM TEEB AJALUGU. ASPEKTE TALURAHVA ÜHISKONDLIKUST HAAVATAVUSEST EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ALGUL; pp. 18–40
ILM TEEB AJALUGU. ASPEKTE TALURAHVA ÜHISKONDLIKUST HAAVATAVUSEST EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ALGUL; pp. 18–40
Artiklis on uuritud ilmaoludest tingitud ühiskondliku häireolukorra avaldumist Eesti- ja LiiviÂmaal 19. sajandi algul. Haripunkt saabus 1808. aastal ja seda ilmestavad talurahva...
Modaalkonstruktsioonid eesti ja soome palvetes
Modaalkonstruktsioonid eesti ja soome palvetes
Kokkuvõte. Siinses artiklis vaatleme modaalverbide ja neile funktsionaalselt lähedaste väljendite kasutust eesti ja soome palvetes ja küsimustes. Mõlemas keeles on palju sarnase al...
Virolais–suomalainen kielitieteen sanasto
Virolais–suomalainen kielitieteen sanasto
Saatteeksi
Virolais-suomalainen kielitieteen sanasto on tarkoitettu yliopiston viron kielen opiskelijoille ja vironkielisen kielitieteellisen kirjallisuuden suomalaiselle lukija...
Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine
Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine
Artiklis vaadeldakse keelekasutust sätestavaid norme Eesti Vabariigi põhiseaduses, et välja selgitada, mil määral tagavad need eesti keele kasutamise kõigis olulisemates eluvaldkon...
Päästma ja päästja – ühest eesti ja läti ühisest tüvest
Päästma ja päästja – ühest eesti ja läti ühisest tüvest
Eesti tegusõnal päästma, mida seni on peetud tõlkelaenuks vene keelest, on vaste läti keeles tegusõna pestīt näol. See on tõenäoliselt laen liivi või eesti keelest. Sel läänemereso...
lt- ja sti-liiteliste adverbide kasutuse muutumine eesti kirjakeeles
lt- ja sti-liiteliste adverbide kasutuse muutumine eesti kirjakeeles
Artiklis võetakse vaatluse alla mõningate lt-liiteliste adverbide tarvitamine ning nende funktsioonide muutumine eesti kirjakeeles. Antakse ülevaade lt-adverbiliite esinemisest van...
Tytöntyllerö ja pojanjolppi Suomessa ja Virossa
Tytöntyllerö ja pojanjolppi Suomessa ja Virossa
Artikkel käsitleb deskriptiivset (koloratiivset) nominaaltarindit eesti ja soome keeles, mille süntaktiline sõltuvussuhe on normaalsega vastupidine: atributiivne genitiiv väljendab...

