Search engine for discovering works of Art, research articles, and books related to Art and Culture
Javascript must be enabled to continue!
Eestlaste ja eesti keele päritolust: vahekokkuvõtteks
View through CrossRef
Geneetikud on tõestanud uurali keelte kõnelejate saabumise Euroopasse idast. Artiklis on esitatud soomlaste ja eestlaste saabumise teed. Vastavalt rahvusvahelise geneetikute rühma uurimistulemustele (Bramanti jt 2009) kuulus 80 protsendi küttide-korilaste emaliinide DNA-st tüüpi, mis on tänapäeva eurooplaste seas üsna haruldane, esinedes tavaliselt 10 protsendil, põhjaeurooplastel 20 protsendil. Mõned uralistid on hakanud pidama eesti ja teiste uurali keelte oletatavat algkeelt suhteliselt nooreks. Nad oletavad, et selle algkeele lagunemine algas alles umbes 4000 aasta eest
Title: Eestlaste ja eesti keele päritolust: vahekokkuvõtteks
Description:
Geneetikud on tõestanud uurali keelte kõnelejate saabumise Euroopasse idast.
Artiklis on esitatud soomlaste ja eestlaste saabumise teed.
Vastavalt rahvusvahelise geneetikute rühma uurimistulemustele (Bramanti jt 2009) kuulus 80 protsendi küttide-korilaste emaliinide DNA-st tüüpi, mis on tänapäeva eurooplaste seas üsna haruldane, esinedes tavaliselt 10 protsendil, põhjaeurooplastel 20 protsendil.
Mõned uralistid on hakanud pidama eesti ja teiste uurali keelte oletatavat algkeelt suhteliselt nooreks.
Nad oletavad, et selle algkeele lagunemine algas alles umbes 4000 aasta eest.
Related Results
Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine
Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine
Artiklis vaadeldakse keelekasutust sätestavaid norme Eesti Vabariigi põhiseaduses, et välja selgitada, mil määral tagavad need eesti keele kasutamise kõigis olulisemates eluvaldkon...
Dynamics of Crossing Borders. The Case of Hella Wuolijoki / Piiride ületamise dünaamika. Hella Wuolijoki juhtum
Dynamics of Crossing Borders. The Case of Hella Wuolijoki / Piiride ületamise dünaamika. Hella Wuolijoki juhtum
The focus of the article is Estonian born Finnish playwright Hella Wuolijoki (1886–1954). The article concentrates on the process of becoming 1) the de-familiarized Own and subsequ...
ILM TEEB AJALUGU. ASPEKTE TALURAHVA ÜHISKONDLIKUST HAAVATAVUSEST EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ALGUL; pp. 18–40
ILM TEEB AJALUGU. ASPEKTE TALURAHVA ÜHISKONDLIKUST HAAVATAVUSEST EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ALGUL; pp. 18–40
Artiklis on uuritud ilmaoludest tingitud ühiskondliku häireolukorra avaldumist Eesti- ja LiiviÂmaal 19. sajandi algul. Haripunkt saabus 1808. aastal ja seda ilmestavad talurahva...
Virolais–suomalainen kielitieteen sanasto
Virolais–suomalainen kielitieteen sanasto
Saatteeksi
Virolais-suomalainen kielitieteen sanasto on tarkoitettu yliopiston viron kielen opiskelijoille ja vironkielisen kielitieteellisen kirjallisuuden suomalaiselle lukija...
The Swedish reception of Jaan Kaplinski’s works and the expression of the world literary field / Jaan Kaplinski loomingu rootsi retseptsioon ja maailmakirjanduse välja avaldumine
The Swedish reception of Jaan Kaplinski’s works and the expression of the world literary field / Jaan Kaplinski loomingu rootsi retseptsioon ja maailmakirjanduse välja avaldumine
Abstract: The purpose of this article is to examine the reception in Sweden of Jaan Kaplinski, one of the most internationally known Estonian writers and to trace the relations tha...
Päästma ja päästja – ühest eesti ja läti ühisest tüvest
Päästma ja päästja – ühest eesti ja läti ühisest tüvest
Eesti tegusõnal päästma, mida seni on peetud tõlkelaenuks vene keelest, on vaste läti keeles tegusõna pestīt näol. See on tõenäoliselt laen liivi või eesti keelest. Sel läänemereso...
Sõnajärg, infostruktuur ja objekti kääne eesti keeles
Sõnajärg, infostruktuur ja objekti kääne eesti keeles
Objekti kääne eesti keeles oleneb eelkõige tegevuse ja objekti piiritle- (ma)tusest, kuid da-infinitiiviga konstruktsioonides leidub palju varieerumist objekti käändes, mida ei ole...
Tytöntyllerö ja pojanjolppi Suomessa ja Virossa
Tytöntyllerö ja pojanjolppi Suomessa ja Virossa
Artikkel käsitleb deskriptiivset (koloratiivset) nominaaltarindit eesti ja soome keeles, mille süntaktiline sõltuvussuhe on normaalsega vastupidine: atributiivne genitiiv väljendab...