Search engine for discovering works of Art, research articles, and books related to Art and Culture
ShareThis
Javascript must be enabled to continue!

Tähelepanu akendamine

View through CrossRef
Artiklis antakse ülevaade Leonard Talmy esitatud mõistest tähelepanu akendamine (windowing of attention) ja selle üldistest toimimisprintsiipidest. Ühtlasi püütakse tuua mõni näide akendamise avaldumisest eesti keele põhjal, pakkudes seeläbi võimalusi mõiste rakendamiseks ka siinses keeleuurimises. Akendamine on keeles laialt levinud nähtus, mis avaldub nii keelelises struktuuris kui ka selle aluseks olevates kontseptuaalsetes süsteemides, võimaldades kõnelejal asetada põhitähelepanu mingitele kindlatele situatsiooni osadele ning suunata seeläbi vastuvõtja tõlgendusprotsessi. Siinjuures on olulisel kohal ka tähelepanuta jäävad situatsiooni osad. Tähelepanu akendamine pakub niisiis ühe võimaliku raamistiku inimmõtlemise seletamiseks ning selle põhiprintsiipidel on märgatav ühisosa ka muude kognitiivses keeleteaduses käibivate käsitlustega. Arvestades akendamise avaldumise ulatuslikkust keeles, on see senini saanud eesti keeleteaduses ehk teenimatult vähe tähelepanu.Windowing of attention. The article gives an overview of the concept windowing of attention introduced by Leonard Talmy, and its general principles. It also provides a few examples of how windowing occurs in the linguistic structure of Estonian and how the concept may therefore be applied in research on Estonian. The windowing of attention is an extensive phenomenon in language that is evident both in linguistic structures and the underlying conceptual systems. It provides the speaker with a means to place focus on certain portions of a situation and thereby to affect the hearer’s construal of the event, whereas the remainder of the situation that is attentionally backgrounded plays an important role in the process as well. The windowing of attention, thus, serves as one possible form to explain human thinking. In addition, its basic mechanisms share common characteristics with many approaches in cognitive linguistics. Despite this, windowing has received little attention in Estonian linguistics, and could be put into use more extensively.
Title: Tähelepanu akendamine
Description:
Artiklis antakse ülevaade Leonard Talmy esitatud mõistest tähelepanu akendamine (windowing of attention) ja selle üldistest toimimisprintsiipidest.
Ühtlasi püütakse tuua mõni näide akendamise avaldumisest eesti keele põhjal, pakkudes seeläbi võimalusi mõiste rakendamiseks ka siinses keeleuurimises.
Akendamine on keeles laialt levinud nähtus, mis avaldub nii keelelises struktuuris kui ka selle aluseks olevates kontseptuaalsetes süsteemides, võimaldades kõnelejal asetada põhitähelepanu mingitele kindlatele situatsiooni osadele ning suunata seeläbi vastuvõtja tõlgendusprotsessi.
Siinjuures on olulisel kohal ka tähelepanuta jäävad situatsiooni osad.
Tähelepanu akendamine pakub niisiis ühe võimaliku raamistiku inimmõtlemise seletamiseks ning selle põhiprintsiipidel on märgatav ühisosa ka muude kognitiivses keeleteaduses käibivate käsitlustega.
Arvestades akendamise avaldumise ulatuslikkust keeles, on see senini saanud eesti keeleteaduses ehk teenimatult vähe tähelepanu.
Windowing of attention.
The article gives an overview of the concept windowing of attention introduced by Leonard Talmy, and its general principles.
It also provides a few examples of how windowing occurs in the linguistic structure of Estonian and how the concept may therefore be applied in research on Estonian.
The windowing of attention is an extensive phenomenon in language that is evident both in linguistic structures and the underlying conceptual systems.
It provides the speaker with a means to place focus on certain portions of a situation and thereby to affect the hearer’s construal of the event, whereas the remainder of the situation that is attentionally backgrounded plays an important role in the process as well.
The windowing of attention, thus, serves as one possible form to explain human thinking.
In addition, its basic mechanisms share common characteristics with many approaches in cognitive linguistics.
Despite this, windowing has received little attention in Estonian linguistics, and could be put into use more extensively.

Related Results

Esemete kultuurilised elulood
Esemete kultuurilised elulood
Kõigis sotsiaalteadustes peetakse praegusajal oluliseks mõelda inimeste ja asjade vahelistele suhetele. Kuni viimase ajani ei pööratud sellistes valdkondades nagu antropoloogia, aj...
Ise Ise
Ise Ise
.Käesolevas artiklis vaadeldakse nimetavas käändes pronoomeni isekasutamist internetifoorumites, kus on märkimisväärselt palju näiteid isekasutustest ilma lähtevormita, s.t ilma ni...
Preface
Preface
Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbri teema on "Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamine põhikoolist kõrgkoolini". See erinumber on pisut tavapäratu, kuna kasvatusteadlastele...
Eesti keele omandamist toetavad tunnitegevused I kooliastme mitmekeelses klassis
Eesti keele omandamist toetavad tunnitegevused I kooliastme mitmekeelses klassis
Üleminekul eestikeelsele õppele alates 2024. aasta sügisest on oluline mõista, kuidas käib eesti keele ja eesti keeles õpetamine I kooliastmes, mida üleminek puudutab enim. Õpetaja...
Lehekoomiks 1990. aastate Eestis [Newspaper comic strips in Estonia during the 1990s]
Lehekoomiks 1990. aastate Eestis [Newspaper comic strips in Estonia during the 1990s]
Artikkel iseloomustab ülevaatlikult 1990ndate Eestis siirde­ aegse ajakirjandusbuumi ning laiema kultuurilise teisenemise osana tek­ kinud lehekoomiksiribade lainet. Moodsa ja lään...

Back to Top