Search engine for discovering works of Art, research articles, and books related to Art and Culture
ShareThis
Javascript must be enabled to continue!

Tuleviku tulekust: tulevikulisuse väljendamisest meie esimestes piiblitõlgetes

View through CrossRef
Eesti keelde Piiblit tõlkima hakates tuli otsustada, kuidas anda lähteteksti rohkeid tulevikuvorme edasi maakeeles, milles puudus morfoloogiline futuurum. Teekonnal esimese täispiiblini tehti selles osas põhimõtteliselt erinevaid otsuseid. 17. sajandi algul Georg Müller oma jutlustes saama-tulevikku ei kasutanud, 1630.–1680. aastate piibliversioonides aga anti tulevikusündmusi edasi peamiselt just selle saksa werden-futuurumi eeskujulise konstruktsiooniga. 17. sajandi lõpus, Müncheni käsikirjast alates loobuti taas saama-futuurumist täiesti ning kasutati tuleviku vahendamiseks senisest märksa rohkem hoopis pidama-tarindeid ja kindla kõneviisi olevikuvorme. Põhimõttelise muudatusena paistab silma veel konstruktsiooni võtma+ da-infinitiiv varasemast sagedasem kasutus redaktsioonides, mida toimetasid 1720.–1730. aastatel täispiibli keelele lõpliku kuju andnud pietistid. Neutraalse tähendusega puhast tulevikutarindit ei õnnestunud siiski ühelgi tõlkijal leida. Saama-tuleviku massiline kasutus oli võõrapärane, ülejäänud väljendusviiside (nt pidama-, tahtma-, hakkama-, algama-ja võtma-konstruktsiooni) tarvitusala jällegi liiga lai. See, et pidama-tarindiga tõlgiti alates Müncheni käsikirjast ka paljusid lähtekeeles modaalvarjundita tulevikuvorme, on võrreldav varasema saama-konstruktsiooniga liialdamisega.
Title: Tuleviku tulekust: tulevikulisuse väljendamisest meie esimestes piiblitõlgetes
Description:
Eesti keelde Piiblit tõlkima hakates tuli otsustada, kuidas anda lähteteksti rohkeid tulevikuvorme edasi maakeeles, milles puudus morfoloogiline futuurum.
Teekonnal esimese täispiiblini tehti selles osas põhimõtteliselt erinevaid otsuseid.
17.
sajandi algul Georg Müller oma jutlustes saama-tulevikku ei kasutanud, 1630.
–1680.
aastate piibliversioonides aga anti tulevikusündmusi edasi peamiselt just selle saksa werden-futuurumi eeskujulise konstruktsiooniga.
17.
sajandi lõpus, Müncheni käsikirjast alates loobuti taas saama-futuurumist täiesti ning kasutati tuleviku vahendamiseks senisest märksa rohkem hoopis pidama-tarindeid ja kindla kõneviisi olevikuvorme.
Põhimõttelise muudatusena paistab silma veel konstruktsiooni võtma+ da-infinitiiv varasemast sagedasem kasutus redaktsioonides, mida toimetasid 1720.
–1730.
aastatel täispiibli keelele lõpliku kuju andnud pietistid.
Neutraalse tähendusega puhast tulevikutarindit ei õnnestunud siiski ühelgi tõlkijal leida.
Saama-tuleviku massiline kasutus oli võõrapärane, ülejäänud väljendusviiside (nt pidama-, tahtma-, hakkama-, algama-ja võtma-konstruktsiooni) tarvitusala jällegi liiga lai.
See, et pidama-tarindiga tõlgiti alates Müncheni käsikirjast ka paljusid lähtekeeles modaalvarjundita tulevikuvorme, on võrreldav varasema saama-konstruktsiooniga liialdamisega.

Related Results

Origin and Filling Model of Natural Gas in Jiannan Gas Field, Sichuan Basin, China
Origin and Filling Model of Natural Gas in Jiannan Gas Field, Sichuan Basin, China
The chemical and stable isotopic compositions of natural gases from Jiannan Gas Field, Sichuan Basin, China, were investigated to elucidate the origin of the gas and to reconstruct...
Esemete kultuurilised elulood
Esemete kultuurilised elulood
Kõigis sotsiaalteadustes peetakse praegusajal oluliseks mõelda inimeste ja asjade vahelistele suhetele. Kuni viimase ajani ei pööratud sellistes valdkondades nagu antropoloogia, aj...
Technical Breakthrough in Production Engineering Ensures Economic Development of ASP Flooding in Daqing Oilfield
Technical Breakthrough in Production Engineering Ensures Economic Development of ASP Flooding in Daqing Oilfield
AbstractPilot tests commenced from 1980s in Daqing Oilfield have proved that ASP flooding could improve the recovery rate by 20% based on water flooding, while scaling issue in pro...
Multilingualism in technical vocational education and training: Linguistic diversity, practices, and norms
Multilingualism in technical vocational education and training: Linguistic diversity, practices, and norms
Policy considers multilingualism as a key skill for all learners in vocational education and training (VET), but this is not consistently reflected in practice. The M-Voc project a...

Back to Top